Slide # 3
 

2016.03.03

3. märtsil 2016. aastal rääkis oma mälestusi meie klubi suur sõber Valentin Villemsoo.Valentin Villemsoo on sündinud 2. aprillil 1923. aastal Kodasoo külas Harjumaal. Enne sõda lõpetas keskkooli 10 klassi. Astus Tallinna Pedagoogilise Instituudi esimesele kursusele. Töötas valla täitevkomitees vanempioneerijuhina. 3. juulil 1941. aastal teda mobiliseeriti 20. Harjumaa hävituspataljoni, mis hiljem sai 1. Töölispolku osaks. Selle koosseisus osales Tallinna kaitsmisel, sai haavata. 28. augustil 1941. aastal oli teel Tallinnast ВТ-524 «КALPAKS“ pardal. 29. augustil transport oli uputatud vaenlase lennuväe poolt. Ta oli üks 70-st päästetud inimestest. 30. augustil valvekaatrid viisid teda Kroonlinna. Seejärel oli Valentin Leningradi hospidalis. Pärast ravi oli suunatud 36. tagavarapataljoni (haavatud sõdurid taastumisel), mille koosseisus 1942. aasta veebruarini osales linna puhastustöödel. 1942. aasta märtsi alguses Eesti marsipataljoni koosseisus viidi Valentin „Elutee“ kaudu suurele maale ja suunati Sverdlovski oblasti, Kamõšlovi rajooni Porošino sõjaväeõppelaagri, kus toimus Eesti 7. Laskurdiviisi moodustamine. 1942. aasta detsembril 7. laskurdiviisi 27. laskurpolku sidemehena Valentin Villemsoo sattus Kalinini rindele, kus osales lahingutes Velikije Luki eest. 10. jaanuaril 1943. aastal sai haavata jalga. Haavatuna ja külmetud varvastega saadeti Valentin sõjaväehaiglasse, kus ta jäi kuni aprillini. Pärast ravi tuli tagasi oma väeossa. 1944. aasta märtsis teda suunati Podolski jalaväe kutsekooli. 1945. aasta aprillis väejuhi kiirkursused olid läbitud. Valentin oli saanud vanemleitnanti auastme ja teda saadeti rindele. Uudise sõja lõppemisest 9. mail 1945. aastal sai noor leitnant teada rongis, Rževi rongijaamas. Alates 1989. aastast Valentin Villemsoo on Eesti Laskurkorpuse veteranide Tallinna ühenduse juht. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (I järk), medalitega „Vapruse eest“, „Lahinguliste teenete eest“, „Võidu eest Saksamaa üle“.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.29

29. veebruaril 2016. aastal käisime Kostas Banjaviciuse külas ja panime tema mälestusi kirja. Kostas Banjavicius on sündinud 2. juunil 1925. aastal Šiauliai maakonnas Spudžjai külas. Enne sõda lõpetas keskkooli 6 klassi. 1943. aastal astus Šiauliai rakenduskooli raadiotehnika klassi. 12. septembril 1944. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse ja saadeti 50. Leedu tagavara laskurdiviisi 252. polku. 1945. aasta märtsis oli suunatud laskurina 16. Leedu laskurdiviisi 156. polku koosseisus Kuramaale. 1945. aasta aprillis viidi ta üle sidemehena sidepolku roodu. Lõpetas sõda jefreitori auastmes.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.24

24. veebruaril 2016. aastal Eesti Vabaõhumuuseumis toimus taaslavastuslahing „1919 aasta talv. Punaarmee teekond Tallinna.“ Üritusel osalesid meie kolleegid Saaremaa Sõjavara Seltsist, sõjaajalooklubidest „Front Line Eesti“, „Narva“ ning „ESAK“.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.23

23. veebruaril 2016. aastal meie ühingu esindajad osalesid Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritustel, mis toimusid Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis. Meie esinesime 7-8 ja 11-12 klasside õpilaste ees. Rääkisime 1918-1920 Vabadussõjast, näitasime vormi, varustuse ja vastaspolte relvastuse. Pärast ürituse lõpetamist meie klubi sai tänukirja ja väikese kingituse.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.21

bfHA5QPA-74Meie muuseum sai ootamatu ja väga väärika eksponaadi: 204 kirja ja õnnitluskaarti. Nende autoriks on Vassili Aljakrinski, intendantteenistuse kaardiväe leitnant, kes kirjutas neid oma naisele ja tütrele. Esimene kiri on kirjutatud 23. novembril 1941. aastal, viimane aga 15. jaanuaril 1945 .aastal. Kahe päeva pärast ehk 17.jaanuaril 1945.aastal Vassili on teadmata kadunud Poola Novo-Mjasto alal. Kaevikus pommitamese ja tulistamise ajal kirjutadud sõnad armastatud inimestele… Need täis armastust siirad, ajast koltunud kirjad räägivad meile palju rohkem kui igat sorti ajalooõpikud. Neil on elu ise.

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.21

eZEPbGX9VWA21. veebruaril 2016. aastal kell 14.00 kindral Laidoneri nimelises Eesti Sõjamuuseumis, toimus Vabadussõja aegne (1918-1920) taaslavastuslahing. Ürituse korraldajateks olid Eesti Sõjamuuseum, Front Line, Saaremaa Sõjavara Selts koostöös ESAK klubiga.

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.13

HzVSIq1mKw013. veebruaril 2016.aastal olime Ljubov Mitina külas ja panime tema mälestusi kirja.
Ljubov Mitina on sündinud 17. novembril 1921. aastal Shanghais, Hiina Rahvavabariigis. Pärast vanemate surma 1926. aastal kolis ta koos kasuperekonnaga Harbini ning 1935. aastal Nõukogude Liitu, Kuibõševi linna. Ljubov lõpetas muusikakooli klaveriklassi, peale selle asus õppima Kuibõševi meditsiini instituudi sanitaar-epidemioloogia osakonda. 1942. aasta aprillis teda mobiliseeriti Punaarmeesse. Pärast jaotuspolgu määrati Ljubov sõjaväearstina Oktjabrski linna 767. õhutõrje suurtükiväepolku. 1943. aastal viidi Ljubov Mitina üle 1941. õhutõrje suurtükiväe polku 1. Ukraina rindel. Selle koosseisus osales lahingutes Ukrainas, Poolas ja Saksamaal. Lahingutegevuse käigus on saanud põrutuse ja haavata. Lõpetas sõda Lõuna-Sileesias staršina auastmes. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (I järk) ning medalitega „Lahinguliste teenete ees“, „Võidu eest Saksamaa üle“.

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.06

minHHZbJEio6. veebruaril 2016. aastal olime Vladimir Tšernikovi juures ja panime tema mälestusi kirja.
Vladimir Tšernikov on sündinud 18. detsembril 1925. aastal Krasnojarski krais, Аginskoje külas. Koos perega kolis Kasahstani Šõmkenti linna. Pärast sõja algust 15-aastasena poisina asus tehasesse tööle treialina. 1943. aasta märtsis läks vabatahtlikuna rindele. Sattus 24. laskurpolku (169. laskurdiviis), mille koosseisus osales Kurskaja duga lahingus. 11. augustil 1943. aastal laskurjagu juhtides sai raske põrutuse. Viibis ravil sõjaväehaiglas 1944. aasta märtsini. Peale hospidali naases diviisi tagasi. Ühe kuu pärast ta määrati tsiviillennunduse ettevalmistuskooli. Pärast radist-laskuri läbitud kursust määrati Vladimir 23. sanitaarlennunduse eraldipolku. Selle üksuse koosseisus osales lahingutes Poolas, Saksamaal, Austrias, Tšehhoslovakkias. Lõpetas sõda lennuväe vanemseersanti auastmes. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (II järk), Kuulsuse ordeniga (III järk) ning medalitega „Lahinguliste teenete ees“ (2 korda), „Viini vallutamise eest“, „Berliini vallutamise eest“, „Praha vabastamise eest“, „Võidu eest Saksamaa üle“.

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.02.04

mKoE8kJDmCM4. veebruaril 2016.aastal Sankt-Peterburi Vladimiri Jumalaema ikooni katedraalis toimus surnute mälestuseks jumalateenistus. See toimus revolutsioonieelse Venemaa kahe väärt inimese puhul.
Üks neist on Krasnojarski vene keiserliku armee 95. jalaväepolku ülempreester Pavel Tsitovitš, surnud 1913.aastal. Teine aga vmiiniveeskaja „Jenissei“ vanem miiniohvitser Georgi Unterberger, surnud 1915. aastal. Siis toimus taastatud ristide pühitsemine. Tartu linna haudade ristid olid hävitatud. Gratšja Pogosjani, Vladimir Kazakovi, Stanislav Grober ja Anastassia Ahhaimova, aga ka teiste inimeste abil varsti ristid saavad paigaldatud kangelaste haudadel.
Tööd on teostatud eesti ja vene õnnistuseksperdid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius, Sankt-Peterburi ja Ladoga metropoliit Varsonofi. Esimese maailmasõda kangelaste mälestustaaselustamise panuse eest meie ühing sai tänukirju Vladimiri Jumalaema ikooni katedraali vaimulikest ja Kesk sõjaväemeremuuseumilt.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2016.01.26

STVmAHO_bq426. jaanuaril 2016. aastal Tallinna Vene Kultuurikeskuses toimus pidulik üritus Leningradi blokaadi lõpetamise puhul, millest möödus 72 aastat.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее