Sõja-ajalooline klubi FRONT LINE

28. jaanuaril 2019. aastal kohtus meie organisatsiooni juhtkond proua Ilma Mäesaluga, kes on ajalooliste pärandite peainspektor, Rahvusliku Pärandi ministeeriumis. Arutati mitmeid olulisi küsimusi, mis olid seotudlahinguväljadel püstitatud mälestusmärkidega ja Punaarmee sõdurite haudadega, kes langesid Eesti Vabariigi territooriumil 1941-1944 aastatel.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

23. jaanuaril 2019 Tallinna Vene kultuurikeskuse väikeses saalis
Meie organisatsioon viis läbi dokumentaalfilmi «Ladoga» esitluse, mis näitasmeeldejäävaid sündmusi, mis olid pühendatud 75-le aastapäevale -Leningradi vabastamisest fašistlikust blokaadist.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

17. jaanuaril 2019. külastasime ja panime kirja Anatoli Makarovi mälestusi.
Anatoli Makarov sündis 20. septembril 1925. Ufa’s.
Lõpetas keskkoolis 9 klassi ning asus raudteekoolis õppima katelsepaks.
Töökojas toimunud praktika ajal tabas teda õnnetus, Anatoli Makarovi silma sattus metalli laast. Seoses silmapõletikuga, oli Anatoli Makarov sunnitud õpinguid katkestama ning asus tööle Auruveduri remondi tehasesse treialiõpilaseks.
1943. aasta septembris kutsuti Anatoli Makarov Punaarmeesse ja saadeti raadiospetsialistide kursustele , Temiri linna Kasasthanis.
Pärast kolm kuud kestnud koolitust, saadeti kursandid rindele ja parimad nendest, seal hulgas Anatoli Makarov — Mytischi linna, vanemaraadiospetsialistide kooli.
Pärast raadiokooli lõpetamist, jefreitoriauastmes, saadeti 1944. aasta märtsis Anatoli Alexandrovich raadiooperaatorina 103. Üksikusse sidepolku 2-seLöögiarmee staabi juures.
1944. aasta septembris viidi Anatoli Aleksandrovitš üle reservpolku ja sealt edasi luureüksuse polku 37. laskurdiviisis.
25. aprillil 1945. sai Anatoli Aleksandrovitš raskelt haavata vasakusse jalga. Kuni mai lõpuni raviti teda Dobele haiglas, seejärel Daugavpilsis. Pärast haiglast väljakirjutamist, saadeti ta teenima Punalipilisse Suvorovi ordeniga autasustatud 29-dasse Elninskaja laskurdiviisi
Demobiliseerus 1950. aastal, vanemseersandi auastmes.
Autasustatud: „Isamasõja ordeni “ I järguga
Medalid: „Võit Saksamaa üle“ ja „Vapruse eest“

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

17. jaanuaril 2019. külastasime ja panime kirja Nina Karpova mälestusi.
Nina Karpova sündis 13. aprillil 1924. aastal Leningradis.
Ta lõpetas keskkoolis 9 klassi.
Sõja algusest peale teenis õhukaitses, valvas katustel – avastas ja kustutas süütepomme, likvideeris varinguid ja puhastas linna tänavaid.
1942. aastal kutsuti Nina Matvejevna 42. militariseeritud linna tuletõrjesse üksusesse.
1944. aastal viidi Nina Matveevna üle „Krasny Vyborzhets’i“tehase tuletõrje meeskonda ja sealt sattus ta NKVD vägede laulu- ja tantsuansamblisse. Ansambli osana andis Leningradi elanikele kontserte.
Elas üle blokaadi kõik õudused ja raskused.
Demobiliseerus 1946 aastal.
Autasustatud: „Isamaasõja ordeni“ II järguga
Medal: „Leningradi kaistmise eest“.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

17. jaanuaril 2019. külastasime ja panime kirja Peter Smolyakovi mälestusi.

Peter Smolyakov sündis 6. aprillil 1927 Krasnodari krai Ilyinskaya külas.

Ta lõpetas keskkoolis kuus klassis.

1942. aastal susta kohalikus kolhoosis tääle traktoristide brigaadis.

1942. aasta augustist kuni 1943. aasta jaanuarini viibis ta sakslaste poolt okupeeritud territooriumil..

1944. aasta jaanuaris kutsuti Peter Smolyakov Punaarmeesse ja saadeti 120. Reserve laskurpolku 43. Reserv laskurbrigaadis.

Üksuse kooseisus osales sõjalistes operatsioonides, mille käigus otsiti ja hävitati diversantide rühmi ja bandiidijõuke Lvivi piirkonnas ning piki NSVLi läänepiiri.

Pärast sõda lõpetas noorte lennunduse spetsialistide koolis motoristina, teenis Musta mere laevastikus, seejärel oli üksus dislotseeritud Kaliningradi piirkonda.

Demobiliseerus 5. aprillil 1951. vanemmadruse auastmes.

Autasustatud: „Isamaasõja ordeni“ II järguga Medaliga: Võit Saksamaa üle“.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

15. jaanuaril 2019. aastal külastasime ja panime kirja Juri Ksenofontovi mälestusi.

Juri Ksenofontov sündis 20. septembril 1927. Kurskis.

Lõpetas keskkoolis üheksa klassi.

Juri Ksenofontovi isa oli 5-a Löögiarmee varustuse ülem. Juri Ksenofontov tahtis väga pääseda rindele ning 1944. aasta jaanuaris võttis isa ta enda üksusse. Sel ajal oli Juri Ksenofontov alles 16-aastane.

1944. aasta aprillis viidi Ksenofontov üle reservrügementi, kuid avastatud südamehaiguse tõttu tunnistati ta riviteenistuseks mitte kõlbeliseks ning saadeti 5. Löögiarmee rändvälihospidali kirurgia osakonda № 4169. Demobiliseeriti 1946. aastal reamehe auastmes.

Autasustatud: „Isamasõja ordeni“ II järguga Medalid: „Varssavi vabastamise eest“, „Berliini võitmis eest“, „Võit Saksamaa üle“.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

24. detsembril 2018. aastal külastasime ja panime kirja Nikolai Malyshi mälestused.

Nikolai Malysh sündis 15. detsembril 1925. Omski piirkonna Orlovka külas.

Ta lõpetas keskkoolis kaheksa klassi.

1943. aasta märtsis kutsuti ta Punaarmeesse ja suunati Omski teisse sõjaväe jalaväekooli.

Pärast kolm kuud kestnud õpinguid, suunati kadetid 23. reserv laskuprolki, mis asus Iževski linnas.

Pärast kaks kuud kestnud ettevalmistusi, saadeti kadetid rindele, aga Nikolai Ivanovitš koos üheksa seltsimehega saadeti Barnauli sõjaväe jalaväe kooli – kuulipildumise pataljoni.

Peale sõjakooli lõpetamist 1945. aasta veebruaris, saadeti Nikolai Ivanovitš noorem leitnandina, Valgevene 3-le rindele, kus ta sai kuulipilduja polgi ülemaks – 589. laske polk, 216. laske divisjoni.

14. märtsil 1945. aastal osales ta lahingutes, mis toimusid Konigsbergi lähistel.

Autasustatud: ordne „Isamaasõda“ II tase, medal „Saksamaa võidu eest“.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

2018. aasta 23.-29. detsembril andsid meie organisatsiooni liikmed üle 15-le Tallinnas elavale sõjaveteraanile jõulukunigutsi.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

24. novembril 2018. aastal me külastasime ja panime kirja Boris Davydovi mälestusi.

Boris Davydov sündis 2. oktoobril 1928. Smolenski linnas.

1938. aastal kolis ta oma emaga Moskvasse.

Boris lõpetas keskkoolis viis klassi.

Teise maailmasõja algusest peale oli Boris õhurünnakute ajal koos täiskasvanutega oma maja katusel ja kustutas põletuspomme.

1942. aastal sai ta tööle lukksepa õpipoisina, kes tegeles „Искра“ tehases PPSH automaatide kokkupanekuga.

1943. aasta novembris Boris Dovydov saadeti Solovki noorsoo kooli, kus ta sattus pea-signaalijate roodi.

1944. aasta augustis saadeti rühma jaotuse tulemusel Musta merelaevastikku, Kaatri Traali -544, brigaadi nr 2, kes tegeles Kerchi väina ja Asovi mere veeala kaitse traalimisega.

1944 — 1949 teenis ta traalijana Musta Merelaevastiku divisjonis. Osales Asovi mere, Kerchi väina, Constanta sadama demineerimisel.

Autasustatud: „Isamaasõda“ II tase.

Medalid: „Ushakovi“, „Nõukogude Polaarjoone kaitsmise eest“, „Saksamaa võitmise eest“, rinnamärk „Traali võitluse eest“,

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

23. novembril 2018. me külastasime ja panime kirja Valentin Soldatovi mälestused.

Valentin Soldatov sündis Moskvas 22. aprillil 1929. aastal.

Enne sõda lõpetas ta keskkooli viis klassi.

Teise maailmasõja algusest peale oli Valentin õhurünnakute ajal koos täiskasvanutega oma maja katusel ja kustutas põletuspomme.

1941. aastal asus ta tööle dokumentaalfilmide stuudiosse.

1942. aasta novembris saadeti Valentin Aleksandrovitš Solovetski noortekooli.

Pärast kümme kuud kestnud õpinguid, sai Valentin Aleksandrovitš kvalifitseeritud mereväe spetsialistiks — torpeedilaeva pootsmaniks.

Valentin Aleksandrovitš saadeti Põhjalaevastiku teenistusse ja 24. oktoobril 1944. saabus ta Põhja-laevastiku torpeedilaevade brigaadi.

Brigaadi paadid tegelesid vaenlase allveelaevade otsimisega, osalesid miinide paigutamisel, maandasid luure – ja diversiooni allüksuseid vaenlase rannikualale ning tagasid kodumaiste ja liitlasvägede konvoide üleminekut.

Lõpetas sõja 2 astme leitnandi auastmes.

Autastustatud: „Punase tähe“ ja „Isamaasõja“ ordenitega.

Medalid: „Ushakovi“, „Nõukogude Polaarjoone kaitsmise eest“, „Saksamaa võitmise eest“.

РќСЂР°РІРёС‚СЃСЏ

1 2 3 … 19 Далее →

UUS FOTOD

Front Line Video