12. septembril 2018. aastal käisime Valentin Bogdanovi külas ja panime tema mälestusi kirja.
Valentin on sündinud 3. oktoobril 1928. aastal Luga linnas. Sõda algas tema jaoks Ligovo suvilas.
Blokaadi esimesel talvel käis ta läbi terve linna oma venna juurde, kes teenis sidekompanii rühmavanemana Sosnovka lennuväljal. Sõduritest oli puudu ning Valentinil tulid juhutööd ette. Aprillis kaotas ta nälga pärast ema, onu ja tädi. Kui juhtkond sai sellest teada, lubati tal jääda Sosnovkasse. 1942.a lõppus hakkas ta õpima sidemehe kursustel, mida lõpetas 1943.a jaanuaris. Talle omistati 3 järgu. Alates sellest ajast hakkas ta täitma ülesandeid (vastase lennukite avastamine, sidepidamine omade lennukitega). 1943. mais andis ta sõdurivannet ning oli määratud sidekompani telegrafistina 38. lennuväe toetuse pataljoni. Augustis sai ta oma esimese medali — «Leningradi kaitsmise eest». Sõda lõppes tema jaoks Pärnus. 8-9.mail oli ta teenistuses ning kell 5.00 sai armeepeastaabist teadet sõda lõppemisest.
Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (II järk), medalitega „Leningradi kaitsmise eest», „Võidu eest Saksamaa üle“

13.septembril 2018.aastal meie organisatsiooni liikmed käisid Gatšinas ning andsid nooremseersandi Boriss Efimovi medaleid üle tema sugulasele. Medaleid leiti otsingutööde käigus Narva alt Vjatšeslav Starkovi poolt. Avaldame suurt tänu otsimise ja teostamise eest Natalja Dzjubale (Klubi Patrioot) ning Dmitri Tihhonovile (Klubi ESAK). Eraldi tänu stendi valmistamise eest shusters.ru kollektivile.

Klubide “Front Line” ning “ESAK” otsingutööde käigus 8 — 9.septembril leiti 7 punaarmeelaste jäänused Ida-Virumaal ja 8 Valgamaal. Need langesid 1944.a lahingutes. Ühe inimese juures leiti medal „Leningradi kaitsmise eest” ja märk „Suurepärane minipiildur”. Muid asju, mis oleksid abiks inimeste identifitseerimiseks, ei leitud.
Avaldame suurt tänu majutuse ja eksursiooni eest Sergei Erjominile (Jõgeva sõjamuuseum “Pommiauk”).

5. septembril 2018.aastal käisime Nina Tšernõšova külas ja panime tema mälestusi kirja.
Nina Tšernõšova on sündinud 10. Veebruril 1923. aastal Narva linnas.
Enne sõda lõpetas Narva Emigrantide gümnaasiumi ja Punase Risti esmaabi kursust
Pärast soda algust andis abi haavatutele. 1941.a augustis koos Punaarmee väeosadega taandusid haigla töötajad Leningradi poole, kus kogu personal võeti sõjaväehospidali EG-2764 koosseisu.
1942.a märtsis evakueeriti neid üle Ladoga Kuibõševi linna, kust edasi suunati Eesti Korpuse vormeerimisele. Ninast sai sanitaar 86. üksik-medpataljonis (7. Eesti Laskurdiviis). Diviisi koosseisus osales ta lahingutes Kalinini ja Leningradi oblastides ning Baltimaades. Sõda lõpetas Kuramaal vanemseersandi auastmes. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (II järk), medaliga „Lahingulise teenete eest», „Võidu eest Saksamaa üle“.

4. septembril 2018.aastal käisime Viktor Sokolovi külas ja panime tema mälestusi kirja.
Viktor Sokolovon sündinud 14. aprillil 1926. aastal Krasnoje Selo linnas, Leningradi oblastis.
Enne sõda lõpetas keskkooli 4 klassi. Alates septembrist 1941.a kuni 1943.a märtsini viibis sakslaste poolt okupeeritud territooriumil. 1943.a märtsis koos õega saadeti töötama Saksamaale. Kevadest sügiseni töötas farmis, talvel aga puidutehases Sileesias. Pärast vabastamist, 18. veebruaril 1945. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse ning suunati automaatlaskurina 54. Kaardiväe tankibrigaadi 1. Ukraina rinnele. Brigaadi koosseisus osales lahingutes Sileesias ning Berlini pealetungioperatsioonis. 16. aprillil 1945. aastal sai raskelt haavata. Pärast demobilisatsiooni tuli sugulaste juurde Tallinna. Töötas lukksepana Meretehases nr.7. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (I järk), medaliga „Vapruse eest», „Võidu eest Saksamaa üle“

31. augustil 2018. aastal käisime Pjotr Maksimovi külas ja panime tema mälestusi kirja.

Pjotr Maksimov on sündinud 2. juulil 1925. aastal Koleno asulas, Voroneži oblastis.

Enne sõda lõpetas keskkooli 9 klassi.

1943. aasta märtsis mobiliseeriti Punaarmeesse. Pärast kaks kuud sõduribaaskursust sai temast Kuibõševi side sõjakooli kursant. Pärast kaks kuud õppinguid õpperood oli likvideeritud ning kogu isikkoosseis oli suunatud raadio-telegrafi kursustele.

7. novembril 1943. aastal seersandi auastmes oli suunatud Penza linna, kus formeeriti 70. õhutõrje-suurtükiväe diviis. 1944. aastal novembrist 70. diviisi 9. polg teostas õhutõrje kaitset Fastovi ja Žitomiri ümbruses.

Lõpetas sõda vanemsersandi auastmes patarei juhtimisrühmaülema abi ametis. Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (I ja II järk), medalitega „Lahingulise teenete eest», „Võidu eest Saksamaa üle“ ning märgiga «Otlitšnik PVO».

20. juulil 2018. aastal panime Savvinõh Klavdia mälestusi kirja.

Klavdia Savvinõh on sündinud 23. novembril 1923. aastal Zemnitsõ külas, Jaroslavli oblastis.

1928. aastal kolis koos vanematega Moskvasse.

1939. aastal lõpetas keskkooli 9 klassi, mille järel läks õppima stenografistiks.

Töötas raudtee meditsiinilises kesklaos Моskvas.

Pärast sõja algust, 18. augustil 1941. aastal läks vabatahtlikuna Punaarmeesse ning oli suunatud stenografistina 49. armee peastaabi. Armee koosseisus osales Možaiski kaitselahingutes, Rževi ja Smolenski lahingutes. Abielus 1944. aasta veebruaris ning oli demobiliseeritud reamehe auastmes raseduse tõttu.

Autasustatud Suure Isamaasõja ordeniga (II järk), medalitega „Moskva kaitsmise eest“, „Võidu eest Saksamaa üle“.

Klubi «Front Line» otsingutööde käigus 13 — 15.juulil Saaremaal leiti 10 punaarmeelaste jäänused, kes langes lahingus 1941. a oktoobris. Samuti Vintri kandist leiti 1 võitleja jäänused 300. laskurpolgust 7. Eesti Laskurdiviisist, kes orienteeruvalt langes taktikalise dessanti käigus 12. oktoobril 1944. aastal.
Avaldame suurt tänu tööde organiseerimise ja teostamise eest L.Kušnarjovile ja V.Puusepale.