Slide # 3
 

2014.01.26

 Комментариев нет

26 jaanuar 2014, meie klubi liikmed külastasid ning lindistasid ülesse  Leonid Grigorjevich Borodini mälestused. Leonid Grigorjevich on  ainukene Baltiriikide veteran kes on elus ning omab tiitlit Nõukogude  Liidu kangelane(Герой Советского Союза). Leonid Grigorjevich rääkis  meile enda sõjalisest elust, põhilistest lahingutest milles Ta osa
võttis, oma vigastustest mis Ta sõja käigus sai ning rääkis ka  teenistusest Lähis-Idas.
Leonid Grigorjevich sündis 1 juulil 1925 Красный Лиман külas (nüüd  Donetski piirkond Ukrainas) tööliste peres. Lõpetas kooli nr. 2  Красный Лиман külas. 1942 aasta veebruaris kutusuti teenima  RKKA-sse(Рабоче-крестьянская Красная армия). Osales edela lahingutes,  3. Ukraina ja 1. Valgevene rinnetel. Lahingutes on kolm korda raskesti
haavata saanud. 1945 aasta veebruariks nooremseersant Leonid Borodin  relva sihtur 1137 suurtükiväepolgu, 169 suurtükiväebrigaadi, 14  suurtükidiviisi, 6 suurtükiväe läbimurde korpuse, 5 löögi armee, 1  Valgevene rindel.
5 veebruar 1945 Leonid Grigorjevich osales platsdarmi laienduse  lahingus, Ortvig küla lähedal mis asus 15 kilomeetrit Saksa linnast  Vritsen. Vastase vasturünnaku tõrjumisel Borodin isiklikult hävitas  vastase 2 tanki ning 1 BTR-i. 6 veebruar uue vastase vasturünnaku  tõrjumisel sai raskelt vigastada, kuid lahingväljalt Ta sellepärast ei
lahkunud, isegi peale veel 2 tanki hävitamist. Peale seda lahingut  edutati ta Nõukogude Liidu kangelaseks, marssal Zhukovi isikliku  käskkirja alusel.
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi otsusel alates 31 mai 1945,juhtkonna sõja  ülesannete eeskujuliku täitmise eest ning seejuures näidates välja  julgust ja kangelaslikust, nooremseersant Leonid Borodin autasustati  tiitliga Nõukogude Liidu kangelane ning sai ka Lenini ordeni ning  medali Kuldne Täht (Золотая Звездаза) numbriga 8821.
Peale sõja lõppu jätkas teenistust Vene Armees. 1947 aastal sai  uuesti haavata, seda siis võitluses Ukraina metsavendadega. 1949  aastal Leonid Grigorjevich lõpetas Dnepropetrovski suurtükiväe kooli.
1965 aastal — Ohvitseri kesk suurtükiväe kursused. 1969 aastal osales   Damanski saare lahingutes. 1973 aastal koloneli auastmes saadeti  reservi. Enne 1981 aastat töötas Vilniuse autotööstuse kontrolörina  nr.1.
Autasustatud:
Ordenid: «Ленина», «Красного Знамени»,1 järgu «Отечественная война»,  «Красная Звезда»  Medalid: «За отвагу», «За боевые заслуги», «За освобождение Вены», «За
взятие Берлина», «За победу над Германией» ja paljude teiste  valitsuslike autasudega.
Suured tänud abi eest meie Läti kolleegidele, sõjaajaloo  assotsiatsioonile «Забытые солдаты»(«Unustatud Sõdurid»), ning  isiklikult selle juhatajale Viktor Orlovile.
Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2014.0.18

 Комментариев нет

IMG_374618 jaanuar 2014, meie klubi liikmed külastasid ja lindistasid ülesse Vera Ivanovna Korotkova mälestused. Ta jagas meiega enda saatust ning sõjaaja mälestusi. Vera Ivanovna sündis 26 märts 1942 Leningradis. 15 juuni 1941 lõpetas 10 klassi ning läks edasi õppima Горный instituuti. Kahjuks ei saanud Ta seda lõpetada, kuna hakkas pihta Teine Maailamasõda. Juuli-august 1941 aastal selle instituudi õpilased  kaevasid Leningradi ääres tehis kallakuid. Peale instituudi evakuatsiooni jäi linna. Käis medõdede kursustel ning pidas valvet hospitalis. 1942 aasta mais Vera Ivanovna kutsuti teenima kohalikku õhukaitse, meedikute ja sanitaride rootu. 1943 aasta jaanuaris kui Ta lõpetas polgu kooli, oli Vera Ivanovna vanemseersandi auastmes. Roodu ülesanded olid: likvideerida õhupommitamiste ja kaugtule tagajärgi, anda esmaabi, pommide ja laengute demineerimine, ettevõtete normaalse töö tagamine, kommunaal majapidamise, erinevate organisatsioonide, institutsioonide, transpordi ning side. Roodus oli organiseeritud harrastus etenduste brigaad, kes oma etendustega käisid rindel. Seal loeti lugusid, kirju, tantsiti ning lauldi. Peale sõda Vera Ivanovna läks mehele, töötas Kurilski ja Kamtšatka garnisoonis. Peale Tallinnasse kolimist töötas «Estrõbpromis».
Autasustatud: 2 kraadi ordeniga «Отечественная война» ja «За оборону Ленинграда» medaliga.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2014.01.16

 Комментариев нет

IMG_374316 jaanuar 2014 käis meil külas Ivan Vasiljevich Shpak. Ta jagas meiega enda saatuse ja sõjaaja mälestusi.
Ivan Vasiljevitch sündis 6 juulil 1923 Petropalova külas, Aktobe piirkonnas. Peale 7 klassi lõpetamist läks õppima Raudtee kutsekooli, Aktobe linnas. Selle lõpetades läks Ta tööle veduri depoosse. 1941 aastal suundus õppima Alma-atinski kinotehnikumi, kinomehaaniku eriala kursustele, peale mida oli suunatud Aktobe linna kinonduse juhatusse. 27 aprill 1942 oli kutsutud Punaarmeesse. Teenistus toimus tal 101-s
laskurbrigaadis, seersandi auastmes, automaadi rühmas. 1944 aasta jaanuaris saadeti Ivan Vasiljevitch Ufimski jalaväe kooli. 17 mai 1945, kui ta lõpetas kooli nooremleitnandi auastems, suunati Ta edasi teenima Piirivalve vägedesse, kus ta teenis 1970. Aastani. 1971-1996 töötas kinolaenutuse ja reklaami juhatajana Tallinna linnas. Sõdis Kalinini ja esimesel balti rindel. Autasustatud: Ordenid: 1 kraadi «Отечественная война» ja «Красная звезда»
Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2014.01.08

 Комментариев нет

8 jaanuar 2014 meie klubi liikmed külastasid ja lindistasid ülesse Osip Isaakovits Benensoni mälestused. Ta jagas meiega enda huvitava saatuse ning sõjaaja lugusid.
Osip Isaakovits sündis 3 juunil 1919. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna saksa reaalgümnaasiumi. 1937-1938 õppis inseneri ametit Milani polütehnikumi instituudis. 1938 aastal naases Eestisse, et läbida ajateenistuse, mis kulges Eesti armee sapööripataljonis. Demobiliseerus kaprali auastmes. 1940. aastal läks tööle Eesti raudtee prokuratuuri, tõlgi ametikohale.
Sõja alguses viidi raudtee prokuratuur üle sõjaväe käsutusse. Osip Isaakovits sai seal endale uue ametikoha, noorem sõjaväe jurist. 18 august kogu sõjaväe raudtee prokuratuuri koosseis evakueeriti Leningradi. Peale esimese blokaadi talve raskuste üleelamist, Osip Isaakovits evakueeriti Taškenti seoses distroofiaga ning jalgade ära külmetamisega. Taškentis, kus ta elas üle 2 operatsiioni, töötas ta Usbekistani tööstus tarnte süsteemis. 1944 aastal viidi ta üle Leningradi, kus ta töötas Eesti raudtee tarnete osakonnas. Sõja lõpus oli tal insener-kapteni auaste.
Peale sõda töötas ajalehe «Eesti raudteetööline» toimetaja asetäitjana ja peale seda Eesti raudtee personaliosakonna ülema asetäitjana. 1966 kuni 1984 oli teadusliku ja tehnilise teabe osakonna ülema asetäitja Üleliidulise Teadusliku Uurimiste Instituudis “Silikatobetoon” Tallinnas.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.12.31

 Комментариев нет

Lugupeetud sõbrad, kolleegid ning Teise maailmasõja osavõtjad!

Kogu südamest õnnitleme Teid Uue 2014 aastaga ning Jõuludega!
Neil pidulikel, täis vaimulikku sisu päevadel kogu südamest õnnitleme Teid, Teie peresid, Teie sugulasi ning lähedasi Uue Aastaga! Soovime Teile parimat tervist, perekondlikku soojust, õnne, armastust, kindlust tulevikus ja uusi saavutusi!

Soja-ajaloo ühingu kollektiiv “Front Line“

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.12.23

 Комментариев нет

23. detsember 2013, meie klubi liikmed andsid üle, Tallinna Teises maailmasõjas osalenute ühiskonnale , küpsiste kingi komplektid jõuludeks ning uueks aastaks.

 

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.12.23

 Комментариев нет

23 detsembril 2013 aastal, meie klubi liikmed külastasid ning
salvestasid Aron Shkolniku mälestused. Ta jagas meiega end sõja aja mälestusi.
Aron Izrailevits sündis 14 oktoober 1920 aastal Vitebskis. Lõpetas keskkooli 8 klassi. 1937 aastal õppides S.M. Kirova nimelises Vitebski Pedgoogikainstituudis, füüsika ja matemaatika õpetaja erialal, läbis ka Osoaviahima lennuklubi lendurite ettevalmistuse kursuse U-2 lennukile. Mõni kuu peale instituudi lõpetamist ja töötamist sai kutse Engelski lendurite sõjakoolist. Saatuslikult juhtus nii et kui Aron Izrailevits oli kadett, jäi ta raskelt haigeks ning veel nelja kaasvõitlejaga saadeti Ta M.V. Frunze nimelisse Leningradi Punalipu Sõjakooli.
Sõjakooli lõpetas leitnandi auastmes. 1942 aasta märtsis sattus Leningradi rindele. Seal oli Laadogo järve komandantuuris, mis vastutas kaupade turvalisuse, õhutõrje ja inimeste evaukueerimise eest. Aron Izrailevits osales ka meie vägede toetamisel, Nevskij Pjatacek platsdarmil , mis sai üheks mehelikkuse, kangelaslikuse ja eneseohverdamise sümboliks. Vabastas Eestiti. 1945 kuni 1948 oli Sõja komandandi abiline raudteejaamas ning Tallinna alal. 1949 aastal lõpetas L.M.Kaganotsi nimeliuse Sõja-Transpordi Akadeemia, peale mida oli kuni 1960 aastani komandani asendaja
raudteejaamas ning Tartu alal. 1960 kuni 1963 aastatel läbis teenistuse vanemohvitserina Sõjaaja mobilisatsiooni transport Eesti raudteel ametikohal. 1963 kuni 1991 aasta töötas Tervisehoiu Ministeeriumis peainspektorina.
Sõja lõpetas dispetserina, kapteni auastmes.

Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.11.30

 Комментариев нет

30 novembril 2013, Tallinna Teise Maailmasõja osavõtjate esimees Vladimir Isaevitsh Metelitsa, meie klubi esimees Andrei Lazurin ja Stanislav Grober («Monuments» esimees) käisid Võrus, kus nad külastasid kahte elavat vetereani Suure Isamaasõjast, Nikolai Mihaipovitsh Ovtsarovi ja Pavel Illarionavitsh Boitsovi. Rindlased rääkisid probleemidest ja rõõmudest ning tuletasid meele enda lahingnoorust. Mõelmad veteranid said Tallinna Tesise Maailmasõja osavõtajte esimehe käest ka kingituse, toidukomplektid, tonomeetrid ning Vladimir Isaevitsh Metelitsa sai ka «70 aastat Eesti
laskurkorpuse formeerimisest» mälestusmärgi. Peale seda külastastati ka vennas haudasid Võru linnas, kus süüdati ka mälestusküünlad.
Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.11.30

 Комментариев нет

 Matus 71 aastat hiljem
Tänavu mais leidsid Krimmi sõjaotsingurühma Patriot liikmed 28 inimese säilmed. Nagu hiljem selgus, oli üks neist Venemaa eestlane Artur Hoop.
Novembri lõpupäeval sängitati Elva linnakalmistul pidulikul mälestustseremoonial mulda 1942. aasta kevadel Ukrainas Krimmis Kertši lähedal langenud punaarmeelase Artur Hoobi põrm. Kuni tänavu kevadeni peeti meest teadmata kadunuks.
Adžõm-Uškai kivimurd on läinud Teise maailmasõja ajalukku. Kertši-Feodossija verise dessantoperatsiooni ajal, mis algas 1941. aasta detsembris, osutusid ligi 10 000 sõjaväelast, kes katsid Nõukogude armee põhijõudude taganemist, neist äralõigatuks ning varjusid Adžõm-Uškai kivimurrus, tõmmates endale kaitses suuri sakslaste jõude. Tuhanded sõdurid hukkusid. Garnison pidas kivimurrus vastu 1942. aasta maist oktoobrini. Kui sakslased neist võitu said, oli ellu jäänud vaid 48 inimest.
Tuvastamine noa abil
Kevadel leitud 28 inimese säilmetest õnnestus identifitseerida vaid kaks isikut: Mihhail Malašenko ja Artur Hoop. Selgitanud välja, et viimane on eesti juurtega, teatasid Krimmi uurijad asjast Tallinna kolleegidele klubist Front Line.
Klubi juht Andrei Lazurin rääkis, et sealsed otsingurühma liikmed vaatasid hoolikalt läbi ning puhastasid ja pesid võitlejate isiklikud esemed, nööbid ja säilinud varustuse ning avastasid surimedaljoni, milles olid säilinud Malašenko andmed. Ka Hoobi põrmu juures leidus samasugune medaljon, ent selle sisu pole säilinud. Asja päästis samast leitud taskunuga.
Autor:
Andrei Babin
Postimees
Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее

2013.11.25

 Комментариев нет

25 novembril meie klubi liikmed külastasid ja kirjusid üles August Aleksandrovits Parti mälestused. August Aleksandrovits Part sündis 3 veebruar 1926a. Kalininis(Tverj). Isamaa sõja alguses aitas oma vennal teenida häivitus pataljonis.Mõned kuud oli okupatsioonis. Novembris 1943 oli kutsutud teenima punearmeesse. Teenis laskurina õhutõrje kuulipilduja Maksimil, 569 lennujaama teenindus pataljonis, 10 õhuarmees, kaugida rindel.Sõja lõpetas õhuväe seersandina. Premeeritud medaliga „Võit Jaapani üle“. Peale reservi kolis Tallinnasse ja töötas instruktorina partii osakomitees, riigikontrolli inspektorina. 5 aastat teenis Siseministeeriumis, peale seda pühendas enda elu merele, Eesti merelaevanduse 1. kapteni abina.
Опубликовать в Facebook
Опубликовать в Google Buzz
Опубликовать в Google Plus
Опубликовать в LiveJournal
Опубликовать в Мой Мир
Опубликовать в Одноклассники
Опубликовать в Яндекс
Читать Далее